Fassaaditööd

Ehitusfirma LubjaKivi OÜ tegeleb fassaadide vooderdamise, soojustamise ja renoveerimisega.

Kaasaegsete fassaadisüsteemide kasutamine hoonete fassaadide remont- ja ehitustöödel võimaldab efektiivselt lahendada paljud probleemid, mis on seotud hoone kasutamisega, selle pikaealisusega ja siseruumide mikrokliimaga.

Sealhulgas:

• tagada inimestele mugavad tingimused
  viljakaks tööks, puhkuseks ja elamiseks siseruumides
• kaitsta hoone piirdekonstruktsiooni väliskeskkonna kahjulike mõjude eest ja sellest johtuvalt pikendada hoone eluiga
• anda fassaadile värske meeldiv välimus

Kaasaegne fassaadisüsteem on liitkonstruktsioon. See koosneb erinevatest materjalidest olenevalt hoone otstarbest, ehitusest, valitud arhitektuursest lahendusest ja tellija soovist. Fassaadi viimistlus on teostatav nii uute hoonete puhul kui ka olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel.

Enamik kaasaegseid süsteeme näeb ette piirdekonstruktsioonide soojustamist, mis parandab oluliselt siseruumide mikrokliimat.

Fassaadide korrastus- ja viimistlustööde terviklikkuse tagamiseks aitame potensiaalset tellijat: fassaadi disainiprojekti, projektieelsete ja -aegsete tööde, majandusliku põhjenduse ja fassaadi ventilatsioonisüsteemi paigaldustööde tegemisel, kasutades selleks erinevaid viimistlusmaterjale.

Varem või hiljem vajab iga hoone fassaad remonti. Esmajoones vananeb fassaad. Nagu ütlevad ehitajad, hakkab see „nutma": kõigepealt ilmuvad niiskuselaigud, seejärel praod. Järk-järgult pudeneb küljest krohvi ja kui kiiremas korras meetmeid tarvitusele ei võeta, hakkab maja fassaadist alates lagunema...

Miks majad lagunevad?

Maja esimene vaenlane on vesi. Veel kooliajast mäletame, et vesi imendub kõige sisse, mis on poorne. Sealhulgas ka liiva ja tsemendi sisse. Talviste külmade ajal tungib vesi seina pragudesse ja vahemikesse, külmub, suureneb oma mahult ning aastast aastasse paisutab pragusid üha laiemaks. Kevadel, kui jää sulab, koguneb seintele niiskus, see muutub hallituseks ning seinal hakkab vohama seen ja muu mikrofloora... Mitte vähem halba kui vesi teeb fassaadile tuul. Maalitud pildi lõpetab meie ilmastikule omane muutlikkus: kord on +30, kord -25°С… Ning fassaadil on sõna otseses mõttes vaheldumisi kord kuum, kord külm…

Suvisel ajal on üheks ebameeldivuseks seintele langev soojuskoormus. Maksimaalseks koormuseks peetakse tõsi küll seda, kui temperatuur kõigub regulaarselt +35–40°С. Seinad „kuumenevad" nn termiliste šokkide mõjul, kivi laguneb ja mureneb.

Ühesõnaga jääb fassaadil haiguseid ülegi ja sel juhul tuleb neid ravida… Veelgi parem, kui tegeldaks nende haiguste profülaktikaga.

Kuidas säilitada maja „nägu"?

Fassaadi remondi tegemiseks on mitu võimalust. Seda võib näiteks traditsiooniliselt krohvida. Sellest on abi, kuid mitte kauaks – umbes aastaks. Vesi teeb aegamisi oma „räpase töö", tuul aitab kaasa ning krohv pudeneb järk-järgult maha. Peale selle sööbivad mustus, tolm ja autode heitgaasid sõna tõsises mõttes krohvisse, kuid fassaadi pesemine on keeruline ja kulukas…

Fassaadi võib katta keraamilise- või marmorplaadiga, mida võib kinnitada seinale näiteks kuiva liimiga. Kuid mitte vähem kui krohv, kardab ka plaat tuult ja temperatuuri kõikumisi. Plaat peab vastu maksimaalselt viis kuni kümme aastat ning seejärel praguneb, värv tuhmub… Lisaks selle ütlevad asjatundjad, et kui maja on üle 20 m kõrgune, on välisvoodri liimimine ohtlik. Kujutage ette, kui see tuleb küljest lahti ja peaks möödakäijatele pähe kukkuma…

Tavaline tellisfassaad võib põhimõtteliselt jääda. Tellis on kahtlemata rahva seas tavapäraselt tuntud ja hinnatud, kuid siiski näeb „viimistlemata" tellisfassaad välja üsna nukker. Pealegi kahjustavad temperatuuri kõikumised ka tellist.

Mida veel lisada? Laudvooder! Puitlaudvooder hakkab peagi tuhmuma, lõhenema ning 5–7 aasta pärast pole võimalik tõsist remonti vältida, rääkimata sellest, et puit on tuleohtlik.

Tõsi küll, on olemas üks täiesti kaasaegne materjal, mis on tulekindel. See on nn saiding, mida nimetatakse ka vinüül vooderdusmaterjaliks. Selleks on paneelid 2-6-meetrise pikkusega, 10-30-sentrimeetrise laiusega ja 1-10 millimeetrise paksusega. Saiding ei kihistu, ei pundu, ei lõhestu ega kestenda. Ei karda niiskust ega seent. On püsiv halbade ilmastikutingimuste suhtes, ei karda kuuma. On kauakestev: tootjad julgevad väita, et materjal peab vastu mitukümmend aastat (kuid sellest saame me esialgu vaid teoreetiliselt rääkida). Nagu teame ei ole sünteetika kõigile meele järele (PVC), ja ka värvivalik on väike. Põhiliselt jääb aga arusaamatuks, kas maja „hingab" saidingu all või mitte.

Soojasäästlikkusest on saanud viimasel ajal uute hoonete ehitamisel ja vanade elu-, kommunaal- ja tööstushoonete rekonstrueerimisel üheks aktuaalsemaks ülesandeks.

Tavapärased ehitusmaterjalid (raudbetoon, tellis, puit) ei taga ühekihilistes piirdekonstruktsioonides nõutavat soojuspidavust. See saavutatakse vaid mitmekihilistes konstruktsioonides, kus soojustina kasutatakse efektiivset soojusisolatsiooni.

Vastavalt nüüdisaegsetele ehitusnormidele on soojusläbikande takistuse nõuded suurenes nõutav soojusläbikande takistus 3-3,5 korda võrreldes vanade normidega. Hindade tõus soojusenergiale ja kommunaalteenustele seab esiplaanile vajaduse tõsta soojuskaitset, et alandada küttele tehtavaid kulutusi hoone kasutamisel.

Hoonete soojuskao põhiliseks põhjustajateks on aknad. Erisoojusvool, mis levib läbi kahekordsete akende, ületab 5 korda soojusvoolu, mis levib läbi seinte. Kuid arvestades seda, et tavamajas moodustab akende pindala seinte pindalast 15-20%, võime arvata, et seinte kaudu tekkinud soojuskaod ületavad aknaavade kaudu tekkinud kadusi. Hoone tervet üldmahtu silmas pidades on summaarne soojuskadu läbi seinte suurim.

Valides hoone fassaadide soojustamiseks nüüdisaegsed tehnoloogiad, tagame kindla kaitse soojuskao eest.

Fassaadide soojustamiseks on kolm võimalust, mis erinevad soojuskihti asukoha poolest piirdekonstruktsioonis:

• soojuskiht asub piirdekonstruktsiooni siseküljel
• soojuskiht asub piirdekonstruktsiooni sees
• soojuskiht asub piirdekonstruktsiooni välisküljel

Soojustamata hoone
Niiskuspunkt on piirdekonstruktsiooni sees: seinad külmuvad läbi. Soojakadu on kuni 80%. Tegemist on välisõhu soojendamisega.

Seinte sisesoojustus
Piirdekonstruktsioon ei akumuleeri soojust: ruum soojeneb ja jahtub kiiresti. Siseseina ja soojusisolatiooni vahele tekib auru kondenseerumise tsoon. Siseseinale tekib seen ja hallitus. Püsib seinte läbikülmumisoht. Soojakadu väheneb osaliselt.

Seinte välissoojustus
Kastepunkt nihkub soojusisolatiooni, piirdekonstruktsioon kogub soojust ja temperatuurikõikumised selles on minimaalsed. Soojuskadu => 0.

• tagab fassaadide temperatuurikindla soojusisolatsiooni;
• kaotab soojusvahemikud soojustatavates hoonetes;
• tagab vaba fassaadi kujunemise tänu erineva paksusega penopolüstürool- ja mineraalplaatide kasutusele;
• kaitseb seinu vihmavee eest, tagades samal ajal vee aurumise hoonest;
• ei lase veeaurul seintes kondenseeruda, takistades hallituse teket;
• alandab hoonete küttemaksumust kuni 50%;
• kontsentreerib seintes soojust ja muudab seinte temperatuuri inimese jaoks soodsaks (+18оС);
• sobib kasutamiseks arhitektuurse väärtusega vanade hoonete fassaadide rekonstrueerimisel;

Fassaadi soojustussüsteemides kasuatavate ehitusmasside põhieelised:

• vastupidavus ilmastiku mõjudele, kaitse vihmavee sisseimbumise eest ja külmakindlus tänu kõrgele plastilisusele;
• mehaaniline vastupidavus;
• vee aurumine seintest;
• valguspüsivus ja keemiline püsivus tänu pigmentide kasutusele;
• mittetoksilisus;
• pesemise võimalikkus;
• ei võta külge tolmu ja mustust (mille pärast kannatab enamik tsemendil ja liival põhinevaid krohv- või mineraalkattega fassaade).

Lisaks ülalnimetatud eelistele võimaldab meie fassaadisoojustussüsteemide kasutamine muuta projekti:

• vähendada seinte paksust ja selle tulemusel koormust vundamendile, mistõttu on võimalik säästa vundamendi ja seinte ehitamisele kuluvaid vahendeid kuni 40% ja lühendada uute hoonete ehitustähtaegu. Piirdekonstruktsiooni soojusläbikande takistus täidab nõutavat ülesannet vastavalt teisele energiasäästlikkuse etapile;
• kasutada väiksema võimsusega küttesüsteeme;
• võita kasulikku pinda kuni 40 cm iga ruutmeetri kohta.

Capatect on CAPAROL-nimelise kontserni fassaadisoojustussüsteem. Capatect-süsteemi pikaealisust tõestavad kümned teaduslikud uurimistööd ja katsed, millesse kaasati enam kui sada soojustatud maja. Ekspertiisi tulem: Capatect-soojustussüsteemi kestvusgarantii on vähemalt 40 aastat. Seda kinnitavad saadud andmed objektidelt, mis soojustati antud süsteemiga 1960. aastal.
Capatect-fassaadisoojustussüsteem

Capatect-fassaadisoojustussüsteem kuulub hoonete fassaadide klassikaliste mitmekihiliste soojustussüsteemide hulka

Caparol on teerajaja soojusisolatsiooni valdkonnas ja omab diferentseeritud WDVS-süsteemi, mis vastab iga ehitusettevõtte funktsionaalsetele ja optilistele nõuetele. WDVS-süsteem kuulub ehitusmaterjalide klassi А mittesüttivad või В raskesti süttivad, millel on isoleermaterjalide lai valikuvõimalus. Nende hulgas Capatect MW-Duo Plus, samuti täiustatud heliisolatsiooniga PS-Duo Super.

Firma Caparol alusvärvid, fassaadivärvid, siseviimistlusvärvid, pahtelsegud, krohvid ja täistoonvärvid vastavad kõige kõrgematele nüüdisaegsetele esteetilistele ja tehnilistele nõudmistele. Selles valdkonnas peetakse Caparoli jätkuvalt kvaliteediliidriks. Veenduge selles ise!

Süsteemi komponentide optimaalne valik koos insenertehniliste valmislahendustega ja meie tehnoloogide kogemus panevad aluse väga asjatundlikult tehtud fassaadide soojustamisele. Dekoratiivse lõppviimistluse mitmekesisusega avaneb lai valikuvõimalus fassaadi välisilme kujundamiseks pärast soojustamist.
Fassaadisoojustussüsteemi omadused

• Tagab hoone soojakindluse, vähendades küttele kulusid;
• Niiskuspunkti nihkumisega piirdekonstruktsioonist soojustuskihti vähenes niiskuse lagundav toime ehitisele ning hallituse teke on välistatud;
• Loob õdusad hoonesisesed elamistingimused, kindlustades stabiilse temperatuuri seina sisepinnas (nii madala kui ka kõrge õhutemperatuuri korral väljas);
• Efektiivne heliisolatsioon;
• Vähendab märgatavalt ehitatavate hoonete välisseinte paksust, alandades ehituskulusid ja suurendades ruumide sisepindala;
• Olles kattena tihe, avab uue võimaluse kujundada hoone fassaad kvaliteetselt (iseäranis paneelmajade puhul).

Üldplaanis on süsteemi skeem küllaltki tavapärane

• Liimikiht soojustuspaneelide kinnitamiseks aluspinnale;
• Soojustuskiht;
• Tüüblid soojusisoleermaterjalide kinnitamiseks;
• Esimene pahtelsarruskiht;
• Sarrusklaasvõrk;
• Teine pahtlikiht (lõpukiht);
• Struktuurkrohv.

Esimene asi, mis kuulub süsteemi juurde ja määrab selle pikaealisuse, on kasutatavate materjalide kvaliteet ja kihtide omavaheline sobitatus, et kogu süsteemi raames oleks funktsioneerimine võimalik. Üks olulisim süsteemi komponent on liimpahtlimass Capatect Klebe und Spachelmassa 190, mida kasutatakse soojustuskihi ja sarruskihi kokku liimimiseks. Selle materjali vastupidavus on leidnud kinnitust aastakümnete pikkuses kasutuses, ning ehitajate sõnul on see üks mugavaim materjal, millega töötada.

Seinte soojustamiseks on 3 võimalust, mis erinevad soojustuskihi asukoha poolest piirdekonstruktsioonis. Weber-fassaadi soojustussüsteem liigitatakse „välissoojustuse" alla.

Fassaadi välissoojustuse head küljed:

• tagab nõutava soojusläbikande takistuse kõik võimalikele piirdekonstruktsioonidele, tänu millele hoone küttekulud vähenevad;
• kergete piirdekonstruktsioonide kasutamise tulemusel säästab vundamendi ja seinte ehitusele kuluvaid vahendeid kaotamata soojapidavust;
• akumuleerib soojust piirdekonstruktsioonis, luues sellega soodsa sisekliima hoones;
• suurendab hoone siseruumide kasulikku pindala;
• puuduvad termilised deformatsioonid, mille tulemusel pikeneb kandvate seinte korrasoleku aeg;
• takistab betooni lagunemist ja kandvate seinte terassarruste korrosiooni;
• tõstab välisseinte heliisolatsiooni;
• kaotab paneelivuukide kaitseprobleemi paneelelamuehituses;
• kasutus taasehitatavate ja rekonstrueeritavate hoonete fassaadidel;
• vähendab töökulu rekonstrueeritavate hoonete välisviimistlusele;
• pakub laia värvivalikut ja arhitektuurseid lahendusi.

Fassaadi välissoojustussüsteem WEBER.THERM:

1. Piirdekonstruktsioon (aluspõhi);
2. Liimisegu Weber.Therm S100 soojustuspaneelide liimimiseks ja nende peale kaitsva sarruskihi tekitamiseks;
3. Soojusti (penoplast või mineraalvatt);
4. Taldriktüübel;
5. Liimisegu Weber.Therm S100 sarrusaluskihi tekitamiseks;
6. Klaaskiust sarrusvõrk;
7. Tooniv akrüülalkrunt Weber.Pas Uni;
8. Dekoratiivne kattev lõpukiht;
9. Sokliprofiil.

Konkreetse objekti soojustuse projekteerimisel soojustussüsteemiga tuleb eelnevalt arvesse võtta ja valida kõikide süsteemi sõlmede, ühendus- ja jätkukohtade tarvis õige tehniline lahendus. Kvaliteetne süsteem eeldab kvaliteetseid kinnitus- ja sarruselemente. Need elemendid peavad vastama nõudmistele vastavalt süsteemi materjalide ja leeliskindluse kokkusobivusele.

WEBER.THERM-süsteemi komplekti kuuluvad:

• Sarrus- ja pantservõrk
• Sokliprofiil
• Nurkprofiilid koos võrguga
• Ühendusprofiilid
• Tüüblid